Lancelin ja liivasurfamine

Lancelin on väike linn läänerannikul Perthist 150 km põhjapoole. Spidomeetri seier  110-l jõuab sinna nobedasti siiski kuumal päeval on üsna ajukupatav sõita. Tee on hea ja maastik ilusalt üksluine, kaetud munakollaste õietuustiliste põõsastega.

Ega seal suurt midagi teha pole, aga lihtsalt natuke jälle teistmoodi linn ja rand. Kuna seal lähedal on liivamägesid ja nägime poes, et paljud asiaadid askeldasid väikeste laudadega, mõtlesime siis ka liival liulaskmist proovida. Selleks oli vaja teemajast ca 50 audi eest liivalaud rentida ja autoga offroadile minna. Künkad olid võimsad, tuuline oli ka. Liug ei läinud sugugi libedalt, pidi keha raskusega mängima ja liiv oli pärast igas keha praos. Mina olin tagasihoidlik surfamises, Tannil tuli paremini välja.  Allalaskmiskohad olid üsna järsud ning mäkke tagasi ronimine tuulega oli väljakutse.

Päeva lõpetuseks käisime kohalikus pubis õhtustamas. Söögi ootamise ajal sai päikeseloojangut nauditud. Kusjuures koht meenutas väga Kodus ja Võõrsil nähtud kaadrite tausta, aga ilmselt on rannik kogu Austraalias sarnane. Lancelini rannikut nimetatakse ka muidu Summerbayks.

A ja huvitav süsteem oli söögi valmimisest teada andmiseks, nimelt saime lauale puldi mis hakkas vibreerima kui meie road on valmis.  Minu riis kreveti-küüslaugu kastmes ja Tannu parmesani kana olid head kõhutäied. Tegime pärast veel väikse piljardi ja asusime tähevalges tagasiteele.

Lemmikloomapoodidest

Jällegi  elamus omaette, mida kõike sealt oma kiisule ja kutsile ei saa. Isegi tugevamad parasiidirohud, mis meil retseptiga antakse, võib sealt osta. Muideks Stronghold´i nimetatakse siin Revolution´iks. Siis kohtasin PET HED karvahooldussarja koertele :D ja igasuguseid muid vigurvidinaid karvastele kaaslastele.  Lasin oma fantaasial seal lennata ja valisin mõttes kaela-ja jalutusrihma oma tulevasele sõber koerale, unistada ju võib.
Lisaks nägin müügil olevaid kutsikaid, klaasist boksides, nukker vaatepilt, näeks neid parema meelega kusagil kodusemas miljöös.

Kindlustusest

Vaadates Austraalia Foxtel televisiooni jääb tihti silmi reklaam vitaalsetest pensionäridest, kes omale matusekindlustusfondi raha kõrvale panevad ja tõepoolest kõlab mõistliku otsusena.  Vist on vara veel sellele mõelda, aga kaaluksin isegi sellist varianti ainult ei tea kas see eeldaks, et rikkus üle ääre ajab, teatavasti austraallaste elatustase on midagi muud, mis meil Eestis. Muretum vananeda ja äkki mõjub hoopis eluiga pikendavalt ;)

Ookeanis ujumisest

Scarborough rand on meil kohe külje all ja kuuma ilmaga, mis saab olla parem kui kosutav ookeani vesi. Ainult üks aga on....LAINED. Peab tabama hetke kuna laine sisse sukelduda, muidu tõmbab suure jõuga kaasa ja keerutab vee all. Esimene nö ujumine oli seega mu jaoks üsna hirmutav ja võttis ikka jalad pehmeks, aga samas saab adrenaliini laksu, mis mingil määral on narkootikum. Hetkel veel olen lainesukeldumises tagasihoidlik, muideks selline paariminutine „ujumine“  võtab päris läbi ja väike endorfiin on ka keresse saadud.

Asiaatide turgudest ja söögikohtadest

Läheb aega enne kui jõuan kõik riiulid üle vaadata ja välja selgitada imeasjad, mida kõike siia tuuakse. Kuivatatud seeni, pulbreid ja igasugust woodoo ja pealtnäha nõiakraami on seal. Ostsin huvitavad nagu niidirulli keeratud nuudlid sealt, aga pisut pettusin, sest neil oli omapärane lõhn, kuid pajaroana tulid nuudlid head!!!
Peaks seal lausa giidiga liiklema ja endale idamaiste söökide tagamaid selgitama.
 Ühel tavapärasel turu külastusel otsustasime proovida mõru melonit (näeb välja nagu kortsus roheline paprika), müüja väike usin asiaat andis kohe kaasa ka kasutamis soovitused ja ütles, et pidavat hirmus tervislik olema ja üldse kõik mis mõru on tervisele hea!!! Ja mõru oli see vili tõesti, õnneks teiste juurikatega koos praetult ei häirinud väga.
Idamaine söök on küll üks suurimaid lemmikuid. Väljaarvatud vürtikad versioonid ala karri, basil ja chilli ja terriyaki. Esialgu ei teadnud arvestada, mis põhjamaisele suule on tuline, aga paarist korrast proovimisest  piisas ning nüüd enam  vähem teame mida eelistada. Boonus hiinasöögi juures on  tema hinnaklass, nimelt on mõnevõrra odavam tavapraadidest. Innaloo ostukeskuse hiinabistrood müüvad päevalõpus karpi pakitud eined odavamalt (4-5 aud), ainult tuleb vaadata, et vürstika otsa ei kommista, neid on tihti peale rohkem järel.
 Oleme käinud 3 hiina söögikohas. Ühes neist oli täisteenindus, riidest lina asetati sülle ja nõud tõsteti õigesse asendisse ja tunti huvi kas kõik on ikka olemas. Sõin siis esimest korda kogu riisi kausitäie pulkadega tühjaks, päris hea koormus näpulihastele.  Teises  kohas jõime ehtsat hiina rohelist teed pisukestest pihutassidest ja olin omale tellinud värsked sea food nuudlid(suuremad kui spagetid), proovisin sealgi pulkadega hakkama saada, aga seekord oli see võitlus näljaga ning läksin lihtsama vastupanu teed.