Lääne-Austraalia akvaarium- AQWA

Käisime seal juba mõnda aega tagasi,mõtlesin mõned pildid siia lisada. Tutvusime pooleteist tunniga Lääne-Austraalia ranniku veealuse eluga. Äärmiselt huvitav ajaviit, nägime kõikvõimalike elukaid, keda tavaliselt ainult loodusaadetes näinud. Teekond algas akvaarimitest erinevate kalade ja meremutukatega ja jätkus maa-aluses tunnelis kus meid ümbritses vesi ja suured haid, raid ja merikilpkonnad. Väljas sai väikses basseinis meritähti katsuda ning eemalt sillalt jälgida sini raide veealust mängu. Vaimustusin nagu väike laps ja oleksin kauemakski jäänud, kui aeg poleks otsa saanud. Nüüd tagantjärgi on raske meenutada kalade nimesid. Vaevalt need nimed midagi ütlekski, parem on ise näha. Lemmiktegelased olid väikesed kalad kelle uimed käisid nagu propeller, nimetaksin nad koolibri kaladeks, parima maskeeruja tiitli annan meridraakonitele, kes nägid välja midagi merihobu ja vetika vahepealset. Haid olid sensatsioon oma kurikuulsuse pärast Uudishimulik vähiline

Soolase vee krokodill

Kalad merineitsi multikast, ei leidnud nenede nime hetkel, aga uurin edasi.

Jellyfish

Tunneli iseliikuv tee

Nurse Shark

Lõvi kala-tema ogalistes selja uimedes on turset ja paralüüsi tekitav mürk

Ka üks mürgistest kaladest.

Roheline merikilpkonn lõunauinakul?

Kõige mürgisem ookeani elukas...

Söögist

Pikk mahlane ja mitmekesine teema. Alustuseks pole siin midagi ainult rämpstoit nagu ma esialgselt arvasin. Kui tahtmist saab siin väga külluslikult ja tervislikult söödud.

 Kõik puu – ja köögiviljad on samalt mandrilt ja valik on suur. Oleme jäänud truuks porgandile, paprikale, kurgile, tomatile, tsukiinile ja peedile, kuid katsetame ka eksootilisemaid n: spinat, aspargus, pataat, mango. Tegelikult on Eestis ka eksootilisemaid saada, seal lihtsalt ei raatsinud neid osta. Minu lemmik on jääkapsas, annab salatile hea krõmpsu. Puuviljadest tarbime hooaja kraami, hetkel on kiivid ja maasikad hea pakkumisega (ala 7kiivit 2 AUD). Viimati proovitud kartul mõjus väga võõralt, valge ja hästi jahune, ju sattusin mõne pudru sordi otsa. Muidu kartulit eriti ei söögi. Magus kartul e. pataat on huvitav vili, sobib suurepäraselt pannijuurikaks, maitselt midagi porgandi-kartuli vahepealset kergelt pähklise mekiga.

Mereande on siin ka rohkelt. Tuunikala mitmes maitsekastmes on mu suured lemmikud, parim on sinepiseemnetega purustatud tuunikala . Colesi ja Woolworth´si poekettide tuna konservidel on tihti head pakkumised ala saad 5 tk 4 audi eest. Krevette oleme ka paarkorda ostnud ja suitsulõhe. Lõhe on siin suht kallis. Väljas söömas käies üritan erinevaid Sea food´i roogasid proovida. Viimati sai mul kalmaari tükkidest küll isu täis. Scollop on ka mingi mollusk, mida tihti mereanni praadidesse pannakse. Kuulsa „Fish and Chipsi“ proovisime ühes Northbridge´i pubis ära ja no ei midagist erilist...paneeritud kala friikartulitega, kaunis rasvane kõhutäide oli.

Piimatoodetest on siin head kodujuustud, välja arvatud colesi extra light kodujuust, kuhu on paksendajaid topitud. Jogurtid on Eestis paremad, biojogurteid on siin vähe. Siiani olen tarbinud 3 varianti piima: Skim milk 99,9% rasvavaba, kerge piim 98 % rasvavaba ja koorene piim. Need piimad on ultrapastöriseeritud mõnusa kerge karamellise järelnoodiga. Mm koorepiim kohvi ja kaneeliga on super hommikune rammujook. Head on ka maitse (Chill)piimad, Eestis nad ilmselt nii peale ei läheks. Aga kuumas kliimas läheb külm piimajook hästi loosiks. Maitsetest esinevad kohvi, kohvi-šokolaadi, capucino, šokolaadi-piparmündi, banaani ja maasika maitsed.

Kohupiima siin pole ainult ricotta, mis on natuke rasvasem kui Eestis. Hapukoor on ka siin teistsugune, rohkem tükkis,kodumaised on voolavamad. Jäätiseid müüakse enamasti suurtes pakkides, isegi pulga/koonusjäätised on hulgi, eraldi üht pulgajäätist osta on kallis.

 Paarkorda olen koogi pulbreid proovinud, juudas kui magusad. Ilmselt saaks parema koogi kui ise kogu tainas „ õigest“ toorainest kokku segada, lihtsalt nii tuleks tiba kulukam.

Meie majas on populaarsed hommiku kiirpudrud, segad piimaga ära ja lased mikrokas soojaks, ma proovisin ka ühe paki päris hääd on, aga odavam on tavalised kaerahelbed osta ja nendest puder kokku keerata. Niisiis minu pudru on mikrokas hautatud tavalised täistera kaerahelbed, rosinate või musta ploomi tükkide, kaneeli, mee ja piimaga .

Paarkorda olen proovinud ka pruuni riisi mikrokas teha, hiinlased pidavat nii tegema. Avastasin, et aurutatud riis on väga hää, aga seda olen saanud ainult kohalikest hiina söögi kohtadest, ilmselt neil on spetsiaalne aparaat ja tehnoloogia selleks.

 Liha söön siin vähem, aga kansnitsleid ja sealiha oleme ikka teinud. Eile sõime südamekujulist paneeritud kana fileed ;). Vorstid pole siin suuremad asjad, mingid poola ja kraakovi vorstid on, maitsetud ja teistmoodi vürtsitatud kui kodus. Head on toorgrilli vorstid, siiski Rakvere lihakombinaat on olnud palju innovatiivsem, mis puudutab maitseid ja tootevalikut.

 Kohvist rääkides, seda halba harjumust pole suutnud jätta, ning enamasti kasutan pulbriversiooni. Puru kohv Lavazza, mille proovimiseks ostsime, ei anna head maitseefekti.

 Leivasarnane asi on siin Pumpernickel -rukki seemnetest ja jahust pressitud ja küpsetatud tume käkk. Maitselt kergelt magus ja üsna toitev. Originaalidee pärineb Sakamaalt. Peaaegu alati on see poeriiulitelt läinud, kas seda toodetakse väga vähe või on tarbijaid palju.

Lemmikutest

Koerad on siin pühad loomad =), reisivad tihti peremehega kaasa ja istuvad autos juhi kõrval ees, pea aknast väljas, kõrvad ja keel tuules lehvimas. Osad Scarborough koerad on juba tuttavad näod ...ja omanikud on isegi teretanud. Kaksikud Iiri setterid ja poe märgaja ameerika bulldog. Kusjuures need koerad on tunduvad iseloomude poolest oma omanikega vägagi klappivat kui nüüd järgi mõelda, võimendavad teineteise välimikku. Setterite omanik on pikajalgne ja natuke hipilik vanem hästi liikuv meesterahvas ning bulldogi omanik jässakam rannas patseeriv pohhuist. Hmm peaks hakkama koeraomanike välimääramisega tegelema ning tööotsimisest ajusid puhkama. Meie üleõue naabri ja tema koerte välimääramine tekitab lahknevusi. Nö näiliselt karm mees tatoveeringute ja motikaga ja tema koeradest semud on 2 peenejalgset nuuskur whipetit. On ju natuke vasturääkiv? Siiski päris sinatuttav naabriga ei ole ja üldse kas on reegleid milline koer ja millise välimusega mees kokku sobib? Nagu näha on mul aega, et pead taolise nonsensiga hõivata. Muideks ühel selle naabri koertest on häälepaelu korrigeeritud, et kiledat klähvimishäält mahendada. Jah siinmaal isegi tehakse devokaliseerimisoperatsiooni, kõlas esmapilgul küalltki brutaalne koera suhtes, kuid lugenud artiklit kus teema eetilisi külgi kaaluti, siis mõne koera puhul, kus käitumisteraapia tulemusi ei anna, oleks see operatsioon võimalik lahendus või olukorra leevendus. Kui valida oleks haukumisprobleemiga koera hülgamise(magama panemise) ja opi vahel (kui omanik nõus maksma)?! Kollase paela koeri olen mitut näinud, antakse märku, et uisapäisa keegi näppima ei tuleks. Koerte kakakotid on siin ka kollased ja enamusel on need jalutusrihma küljes. Parem hoidkem kõigist koertest eemale ja imetlegem kaugelt =) . Imetlemist on siin rannapromenaadil küllaga, varsti tunnen end koera pervona ;). Lahe vahejuhtum oli Cottesloe ranna lähedal. Nimelt olime jalutamas ja nägime rohealal sõbralikku valget kastreeritud kõutsi, väga puhas ja hoolitsetud ning nimesilt telefoninumbriga kaelas. Sai kiisuga natuke paisid ja mõtteid vahetatud ja igaksjuhuks omanikule teada antud, et sõber tänaval uitamas . Selgus, et omanik ka parasjagu rannas jalutuskäigul. No worries.

Igpäevane nähtus, koerad kastiautos peremeest ootamas. Ilmselt oli omanik parasjagu meie parkla lähedal "Januses Kaamlis" poodlemas ning sõprade pilgud olid naelutatud suunda, kus nende isand "kadus". Mitte üks piiks ei tulnud nende suust...nad olid üks suur pinev ootus.

Pärismaallastest

Peaegu kõik on väga peenikeste jalgadega ja ümara kehaga nagu Klaabu. Juhtusin neid nägema kasiinos ja minu senine romantiline loodusrahva ettekujutus neist purunes. Nende armsaid sümboleid ning mosaiike täis kuns on köitev ja siin on osatud sellest suur äri teha.

Usun tõesti, et linn on nende ellu liiga kiiresti tulnud. Tann kuulis töökaaslaselt juttu kuidas aborigeeni pere oli soojale asfaldile magama läinud ja rekka oli pimedas neist üle sõitnud. Võigas valge inimese sekkumine. Hmm... valge inimene, valge jahu, valge suhkur - iga üks neist võib suurtes kogustes korralikult kurja teha. Ilmselt pole veel tõelisi aborigeene näinud, kuna sisemaale või sügavale põõsasmaale pole sattunud,see oleks vast elamus.

Yanchep´i rahvuspark

Sattusime sinna järjekordsel jahedamal päeval, enamus kängurusid olid oma soojades nurgatagustes. 4 koaalat, kes seal olid tukkusid kõrgel puuotsas, 1 usinam oli all ja nosis eukalüpti lehti(eukalüpt andvat vähe energiat ja on hästi kiurikas ning seedib 5 päeva)pole siis ime, et nad enamuse ajast lebotavad.

Scarborough rand

Tööst

Teema mis mind juba pikemat aega vaevab. Niisiis esialgu püüdsin leida erialast tööd või vähemalt midagi loomadega. Kliinikud on oma meeskonnad hästi komplekteerinud ja abikäsi on neil ülearugi ilmselt. Sain 1 hindu vetiga isegi jutule, et äkki hakkan ta abiliseks, kuid lõin araks, sest kokkusaamine tundus vestluse põhjal kohtinguna ja pole vaja elu keeruliseks ajada. Hetkeks on lootus veti asjus siin midagi saavutada sahvris luku taga. CV-sid olen jaganud ja Gummtree (tööotsingu portaal) läbi kammimine on igapäevane tegevus. Paar korda oleks peaaegu tööle saanud. 1 kord kutsuti intervjuule,aga tööandja unustas mulle aadressi saata ja tema mobiilinumber oli salastatud, ei saanud kuidagi viisakalt märku anda oma mitte tulekust. Teinekord käisin kohapeal, nurgapoe/võileivabaari abi koha asjus....näitasin end igati abivalmist küljest ja sain otseses mõttes vastu pükse....tegin neil tasuta klaasid puhtaks, lubasid tagasi helistada ja ei persetki. Siis oli väga hea pakkumine põhimõtteliselt ületee hotellis toateenijaks, aga oleksin pidanud lubama end 6 kuuks tööle, mis minu jaoks ei ole ilmselt mõtekas. Näis kas tegin vea või ootab mind tõesti ees mõni parem pakkumine. Paljud võtaksid tööle majutuse eest, mis iseenesest pole paha variant, aga raha kuluks hädasti ära kui natuke reisida tahaks. Nüüd siis otsime Tanniga farmi- või saagikoristustööd ja murrame pead kas vahetada osariiki või jääda veel Läände. Jätkub...