Tööst

Teema mis mind juba pikemat aega vaevab. Niisiis esialgu püüdsin leida erialast tööd või vähemalt midagi loomadega. Kliinikud on oma meeskonnad hästi komplekteerinud ja abikäsi on neil ülearugi ilmselt. Sain 1 hindu vetiga isegi jutule, et äkki hakkan ta abiliseks, kuid lõin araks, sest kokkusaamine tundus vestluse põhjal kohtinguna ja pole vaja elu keeruliseks ajada. Hetkeks on lootus veti asjus siin midagi saavutada sahvris luku taga. CV-sid olen jaganud ja Gummtree (tööotsingu portaal) läbi kammimine on igapäevane tegevus. Paar korda oleks peaaegu tööle saanud. 1 kord kutsuti intervjuule,aga tööandja unustas mulle aadressi saata ja tema mobiilinumber oli salastatud, ei saanud kuidagi viisakalt märku anda oma mitte tulekust. Teinekord käisin kohapeal, nurgapoe/võileivabaari abi koha asjus....näitasin end igati abivalmist küljest ja sain otseses mõttes vastu pükse....tegin neil tasuta klaasid puhtaks, lubasid tagasi helistada ja ei persetki. Siis oli väga hea pakkumine põhimõtteliselt ületee hotellis toateenijaks, aga oleksin pidanud lubama end 6 kuuks tööle, mis minu jaoks ei ole ilmselt mõtekas. Näis kas tegin vea või ootab mind tõesti ees mõni parem pakkumine. Paljud võtaksid tööle majutuse eest, mis iseenesest pole paha variant, aga raha kuluks hädasti ära kui natuke reisida tahaks. Nüüd siis otsime Tanniga farmi- või saagikoristustööd ja murrame pead kas vahetada osariiki või jääda veel Läände. Jätkub...