Sai meie majapidamises 1 korralik sünnipäev maha
peetud. Ei kujutanud ettegi, et nii
väiksesse elamisse nii palju inimesi mahub (25 või rohkem). Osa seltskonnast tundusid
olevat sünnipäeva lapse kaugemad tuttavad ja grupeerusid pimedas
aianurgas ning hiljem kippusid pisut laamendama ja jobutama.
Algul tundsin sellel üritusel väga võõralt end , eriti kui
polnud plaanis alkot tarbida, kuna üks sõit ootas ees. Siiski sai osadega
sõbralikult jutule, eriti meie kõrval uniti naabrimehega, kes oli küpsetanud
täistera „leiba“ ja jagas näljastele mõnusaid käärusid, millele võid peale
määrisime ja küll oli hea. Tema oli ka seekord kainete vennaskonnas, kohe
äärmiselt turvaline on teada, et mõni inimene on veel kellel ühendus ajukäärude
vahel toimib normaalse efektiivsusega.
Siis tõmbasid mind kampa 1 ülevoolavalt jutukas gei noormees
Michael, tutvustas oma abikaasat ja näitas sõrmust ning uuris kuidas me oma
majanaabritega läbi saame.
Tarbisin teed, mis oli väga „OUT“ ja sain kergelt iroonilisi kommentaare oma
„TEA party“ kohta, aga no ei tasu vast südamesse võtta , igal ühel on jookidega
oma suhe.
Kuna kusagilt oli
keegi toonud hirmus palju marju ja puuvilju (kokteilide jaoks) ja tuttava tuttavalt
oli laenatud blender, siis ei suutnud
kiusatusele vastu panna ja tegin omale ühe mõnusa
mustika-põldmarja-maasika-apelsini smuuti.
Jahh blender on raudselt mu tuleviku masin!!!
Üldiselt on iirlased muidugi äärmiselt sõbralikud ja
kokkuhoidvad ning põhjuse tähistamiseks leiavad alati.
No comments:
Post a Comment