Margaret River ja Pingviini saar

Pikal nädalavahetusel  kui Austraalia tähistas Tööliste päeva ja esmaspäev ka vaba päev oli, mõtlesime Veini meka  Margaret Riveri ja Pingviini paradiisi üle kaeda. Reis oli üsna sisutihe ja palju sõitmist.

Pingviini saarle sai Rockinghami sadamast. Väike paat viis üle, julgemad kõndisid läbi vee saareni. 

Järjekord paadile

 Saar on kuulus maailma väiksema pingviini liigi pesitsuspaigana.  Rohkem kohtasime seal muidugi inimesi kui pingviine, sest arglikud linnukesed olid kas põõsaalustes pesades peidus või ookeanis toidujahil. Siiski oli turisti jaoks väike show üles pandud ja nägime taltsutatud pisipingviine nende uurimiskeskuse basseinis. Saime näha nende graatsilist suplemist ja isukat kala kugistamist.

Peale etendust tegime saarele ringi, uudistasime kaljude vahelisi urgusid nautisime vaateid ja jahutasime end vees. 

Oleks super kui saar oleks vaid meie päralt olnud ;), eks vist pingviinid eelistaks seda sama.

Maabunud tagasi Rockinghami suundusime edasi lõunapoole. Tee peal põikasime läbi Bunburyst ja Australinnust. Bunbury oli armas väike linnake, ägeda vaatetorni ning muheda sadama kaiga.

Bunbury tornist

Linna kaunistus

Australinnust läksime läbi, et teha nö metsa peatus ning meelde jäi  lahe päikese paiste lahesoppi ja kaklus valgete kakaduude ja kajakate vahel. Papakoid said territoriaalse võidu.

Ja edasi oli pikk sõit pimeduses veini päälinna poole. Ikka hirm oli pimedas sõita ja silmad kippusid ära väsima ning nälg kallale, aga kohale me jõudsime. Natuke jalutasime ringi ja maandusime pubis Settlers, võtsime rammusad juustused kanapraed ning nautisime melu ja head rooga.

 Pärast oli vaja leida koht kus ööseks auto parkida ja silm looja lasta. Jäime peatuma ookeani kaldal, kena vaade tähtedele.  Polnudki kõige hullem magada meie autos, aga öösel hakkas vahepeal sadama eks see sabin hoidis pindmisemas unes. Sääsk oli ka kuidagi autosse pääsenud ...

Hommik oli karge ja ookean rahutu. Võtsime all rannas Valge elevandi kohvikust turgutusjoogid ja suure muhvini ning pidasime plaani kuhu edasi. 

Hommik

Valge elevant

Vaala vaatlus platvorm

Seal kandis pidavat olema koopaid. Algul olin kahtlev kas mind huvitaks nendesse minek, aga tuleb proovida uusi asju. Niisiis sõitsime Lake cave´i. Kena maaalune väike koobas järvega. Jäin külastusega väga rahule tänu koopagiidi muhedale tutvustusele.  Ta rääkis koopa leidmise ajaloost ja stalaktiitide tekkest ja teistest põnevatest seikadest seoses koopaga. Meeldejääv on ka korralik trepikõnd mis sai läbi tehtud.

500 aastased puud

Pärast koopa retke viis maantee läbi eukalüptide allee, ilus sõit oli. Käisime ka ühes veini farmis märjukest proovimas ning ostsime suveniiriks magusama kaasa.  Veel jäi tee peale Maze ehk siis ehtne elupuude labürint. Aednikud olid ikka korralikult oma pea seal tööle pannud. Labürinti oli peidetud 8 erinevat pinki, mis tuli üles leida. Meil jäi 2 leidmata. Minu kupu võttis küll väheke aurama, aga no väljapääsu lõpuks ikka leidsime.

 Peale labürindi retke käisime Margaret Riverist uuesti läbi, et linna päeva valgel näha. 

 MR. ümbrus kubiseb viinamarja istandustest ja tee äär on täis Winery siltidest. Klõpsisime istandustest paar pilti ja näppasin ühe teeäärse põõsa pealt ka magusa marja prooviks.

Tagasi põhja suundudes jäi teele väike Gabriel´i  šokolaadi vabrik. Pidavat kasutama vaid ühte kindlat kakao oa sorti, tooraine tuleb muidugi üle kogu maailma: Indoneesiast, Lõuna- Ameerikast, Lõuna- Aafrikast jne. Saime päris purustatud kakaouba proovida, mis on suur antioksüdandi pomm.

Sõitsime läbi ka väikselt poolsaarelt ja heitsime pilgu majakale ning sirutasime jalgu 2km põõsaretkel Leuwin Naturaliste rahvuspargi aladel ookeani kaldal.

Edasi oli vaid üks pikk kojusõit. Vahepeal tegime Roadhouse´is puhke ja tankimispeatuse. Koju jõudes oli hea maanduda oma pehmes suures voodis. Süda rahul ja natuke jälle silm avaram.