Bali 2.päev

2. päeval peale rikkaliku hommikulauda saime omale hotelli autojuhi Koma. Kindlat plaani veel polnud kuhu minna ning mõningase arutelu käigus küpses idee minna Ubudi ja Monkey Forestisse.

Ubud on roheline linn Bali keskosas, kunsti inimeste ja hipide sihtpunkt.  Sõit sinna läks ruttu, Koma oli päris korralik rullnokk. Muideks Balis vist puuduvad  liiklusreeglid, isegi vastassuunas võib sõita ja mopeedijuhid võivad igale poole vahele trügida. Teekatte märgised on ainult moe pärast sinna tõmmatud. Enamustel ristmikel on politseinik reguleerimas. Kuigi liiklus tundus täielik kaos ja koguaeg signaalitatati ei juhtunud me ühtegi avariid nägema.

Koma sõidutas meid Batika riide poodi ja ehete poodi ning kunstipoodi.  Ei olnud plaanis oluliselt omale asju kokku osta, aga ehete poes jäi silm särama väikestele hõbedast elevandi kõrvarõngastele, härrasmees Tann ei suutnud mulle ära öelda ja nüüd on mul täiskomplekt .

Järgmine suurem peatus oli Ahvide metsas. Kunagi oli olnud väga püha koht, aga nüüd on turistide poolt ülekülastatud. Lunastasime pileti ja pihutäie banaane ning sammusime ahve vaatama. Ahvid juba teadsid kõiki nõkse ning võtsid värsked tursistid rajalt maha. Neil kohe oli silma banaanidele. Peale ahvide kamba poolt rüüstamist suundusime metsa ja templeid uudistama.  Metsas käis elu. Ahvide perede igapäeva idüll, rohelised maod ning sisalikud vilksamas. Templeid vaatasime kaugelt, sinna ilma sarongita ei võinud siseneda.

Mmm banaan....

Annetus jumalatele

Tegime ringi peale, klõpsisime pilte ning suundusime söögikoha jahile. Saime koha vaatega riisipõllule ja palmidele ning jällegi nautisime vapustavat bali kööki: kana sate, kala ja aurutatud riis ning joogipooliseks Bintang ja värske arbuusi mahl.

 Pärast käisime Ubudi turul. Ostsin omale puuvillased haaremi püksid muidugi peale suurt hinnaga kauplemist. Lõpuks hakkas seal turul kõik pinda käima, ei saanud rahulikult vaadatagi kohe pressiti peale (hau matš dju want, how matš dju gat).  Milline äri kultuuritus minu meelest.

Vaatasime veel natuke tänavatel ringi ning pildistasin Ubudi uulitsakoeri. Koerad on seal väga kõhnad ja enamusel on nahahaigused ja ilmselt parasiidid. Ega kassid paremad välja näe ning neil on enamusel sabad deformeeritud!!! Miks? Sellele saan vastuse hiljem. Leidsin Ubudis voldiku, kus palutakse abi Bali koerte olukorra parandamiseks. Eestvõtja on keegi välismaalane, niiet olukorda üritatakse parandada...

Tagasitee Kutasse venis kuidagi eriti, sattusime teedele tipptunnil.  Tundus, et meie sohver Komal oli  kiire tagasi, pidevalt telefon helises ja ta tegi kaunis järske manöövreid. Tagasi jõudnud,  käisime Food marketis uudistamas. Ostsime draakonvilja ja Indoneesia jogurtit ning sushit.  Austraalias on draakonvili kallim, nii et mõtlesime end hellitada ja küll ta maitses hästi. Õhtu veetsime basseinis ligunedes ja uut hotelli otsides. Nimelt ei reserveerinud me kogu Bali aega ühes hotellis vaid mõtlesime veidi ringi vaadata  ja erinevaid kohti proovida.