Külastasime peale Lancelinis käiku Austraalia gravitatsiooni observatooriumi. Põhimaanteelt paarkond kilomeetrit sisemaa poole. Põhimõtteliselt inimtühjas põõsasmaastikul asub suur muuseumi kompleks, mille alla kuulub Pisa torn, väli atraktsioonid, uurimiskeskus, muuseum ning matkarada. Peale gravitatsiooni sai seal tutvuda kohalike taime ja putuka liikide ning üldiselt kogu evolutsiooni ja planeet Maa ajalooga.
Mulle meeldib kui saab eksponaate ise näppida ja uurida. Mikroskoobi all vaatasime liblikaid ja lilli ning hetkel kui uurisin Lääne- Austraalia kohaliku puugi merevaiku fikseeritud versiooni sibas elus versioon üle mu reie, korralik külm judin jooksis üle mu selja. Naljakaid kokku saatumusi juhtub elus.
Magnetite vahel hõljuv kera oli füüsikaline kunstiteos ning võnkuv metall vedru pakkus ka silmapetet.
Väljas oli suur Focaul´t pendel. Universum millegi pärast juhatab mind selle juurde ikka tagasi. Pendli võnke rotatsioon tõestab Maa pöörlemise. Lihtne? Mul läks aega ja paar selgitavat animatsiooni , et aru saada.
Pisa torni ronisime ka, teekond üles oli pikk ja poole peal tekkis tugev tuul. Vaade oli muidugi võimas, pilved ja põõsad...nagu Navitrolla maalis. Tornist sai veega täidetud õhupalle alla visata, et teha järgi Galileo Galilei Pisa torni katse. Väidetavalt langeb raskem pall sama kiirusega kui kergem pall. Me midagi alla ei loopinud oma silmaga jäi tõestus nägemata. Sääremarjad said siiski piisavalt vatti.
 |
No comments:
Post a Comment